Agrobiotehnoloogia arenduskeskus

AK põhimäärus

 

 KINNITATUD

EMÜ nõukogu 28.02.2008

määrusega nr 12

 

MUUDETUD

EMÜ nõukogu 26.04.2012

määrusega nr 15

 

EESTI MAAÜLIKOOLI AGROBIOTEHNOLOOGIA ARENDUSKESKUSE PÕHIMÄÄRUS

I. Üldsätted

  1. Põhimäärus sätestab Eesti Maaülikooli (edaspidi Ülikooli) interdistsiplinaarse üksuse agrobiotehnoloogia arenduskeskuse tegevusvaldkonnad ja ülesanded, keskuse juhtimise ning teadus- ja arendustegevuse alused, vara valdamise ja kasutamise korra, rahastamise alused ning aruandluse ja kontrolli.

  2. Ülikooli agrobiotehnoloogia arenduskeskus (edaspidi Üksus) on interdistsiplinaarset teadus- ja arendustegevust algatav ja koordineeriv üksus. Üksuse ingliskeelne nimi on Centre of Agrobiotechnology, Estonian University of Life Sciences. Üksus juhindub oma tegevuses siinsest põhimäärusest, Eesti Vabariigi seadustest, Ülikooli põhikirjast ja teistest õigusaktidest.

  3. Üksuse tegevuse eesmärgiks on algatada, koordineerida ja arendada interdistsiplinaarset agrobiotehnoloogia-alast teadus- ja arendustegevust ning leida selleks täiendavaid rahastamisvõimalusi. Üksus koondab ühe nime alla ülikooli struktuuriüksuseid hõlmava agrobiotehnoloogia-alase teadus- ja arendustegevuse.

  4. Oma eesmärgi saavutamiseks Üksus:

    1. algatab, koordineerib ja arendab interdistsiplinaarset koostööd Ülikooli struktuuriüksuste ning teiste Eesti ja välisriikide ülikoolide, teadus- ja arendusasutuste ning ettevõtete ja organisatsioonidega;

      1. korraldab seminare, konverentse, avalikke diskussioone jt teadusüritusi, võtab osa rahvusvaheliste konverentside korraldamisest ning informeerib üldsust agrobiotehnoloogia-alastest arengutest;

      2. algatab ja koordineerib lepingulist teadus- ja arendustööd ning uute tehnoloogiate arendamist, kaasates selleks täiendavaid rahalisi vahendeid;

      3. arendab välja tehnoloogilisele arengule orienteeritud koostöö teaduse ja ettevõtluse ning rahastajate vahel ning tagab tagasiside ettevõtluse ja akadeemiliste struktuuride vahel, pöörates erilist tähelepanu arendustegevuse ja innovatsiooni edendamisele;

    2. viib ellu üksuse arengukava.

  5. Üksusel on õigus kasutada enda ja Ülikooli sümboolikat vastavalt Ülikoolis kehtestatud korrale.

  6. Üksusel võib olla iseseisev eelarve.

  7. Üksuse põhimääruse kinnitab Ülikooli nõukogu.

II. juhtimine

  1. Üksuse kõrgeim otsustuskogu on nõukogu. Üksuse tööd juhib juhataja, kelle nimetab rektor.

II. 1. Nõukogu

  1. Üksuse nõukogu on kuni 11-liikmeline. Nõukogu koosseisu kuuluvad Ülikooli instituutide esindajad, rektori määratud rektoraadi esindaja, Üksuse juhataja ja juhataja ettepanekul määratud esindajad, kellest vähemalt kaks peavad olema väljastpoolt Ülikooli.

  2. Nõukogu tööd juhib nõukogu esimees. Nõukogu esimehe äraolekul täidab esimehe ülesandeid nõukogu aseesimees.

  3. Nõukogu esimehe, aseesimehe ja sekretäri valib Üksuse nõukogu lihthäälteenamusega oma liikmete hulgast.

  4. Nõukogu istungeid protokollib ja asjaajamist korraldab nõukogu sekretär. Nõukogu sekretäri asendamise korra määrab Üksuse nõukogu.

  5. Nõukogu esimehe ja sekretäri volituste tähtaja määrab Üksuse nõukogu.

  6. Nõukogu pädevus:

    1. Nõukogu ainupädevuses on:

      1. kiita heaks ja esitada Ülikooli nõukogule kinnitamiseks Üksuse põhimääruse muudatused;

      2. valida nõukogu esimees, aseesimees ja sekretär ning määrata nende volituste tähtaeg;

      3. võtta vastu Üksuse arengukava ja esitada see Ülikooli nõukogule kinnitamiseks;

      4. kehtestada nõukogu kodukord;

      5. avaldada umbusaldust juhatajale.

  7. Nõukogu:

    1. arutab ja otsustab Üksuse põhiülesannetest tulenevaid teadus- ja arendustegevuse küsimusi;

    2. kinnitab poolaasta tegevuskava ja püstitab ülesandeid;

    3. moodustab vajaduse korral oma liikmetest alalisi või ajutisi komisjone teadus- ja arendustöö korraldamiseks, projektide ettevalmistamiseks ning muude probleemide lahendamiseks, kaasates vajaduse korral nendesse komisjonidesse eksperte väljastpoolt nõukogu;

    4. määrab agrobiotehnoloogia üld- ja eelisarendatavad suunad Ülikoolis;

    5. valib salajasel hääletusel nõukogu esimehe, aseesimehe ja sekretäri;

    6. kuulab ära juhataja aruande;

    7. otsustab teisi põhimääruse ja seadustega või seaduse alusel tema pädevusse antud küsimusi.

  8. Nõukogu võib lisaks punktis 14.1 nimetatutele võtta oma ainupädevusse ka teisi Üksuse eesmärkidele ja ülesannetele vastavaid küsimusi, mis ei kuulu seaduse või Ülikooli põhikirja järgi kellegi teise pädevusse.

  9. Nõukogu õigusaktid ja nende jõustumine.

    1. Nõukogu võtab oma pädevuse piires vastu otsuseid.

    2. Otsusele kirjutavad alla nõukogu esimees ja nõukogu sekretär. Nõukogu otsused saadetakse viie tööpäeva jooksul pärast nõukogu koosolekut Ülikooli rektorile.

    3. Nõukogu otsused kinnitab Ülikooli rektor ja need jõustuvad kinnitamisele järgneval päeval. Otsused tehakse teatavaks Üksuse tegevusega seotud struktuuriüksustele ja teistele asjaosalistele.

    4. Nõukogu otsused on pärast Ülikooli rektori poolt kinnitamist Üksuse tegevusega seotud struktuuriüksustele kohustuslikud.

    5. Nõukogu seisukohaga mittenõustumise korral on Üksuse juhatajal õigus esitada oma seisukoht Ülikooli rektorile. Rektor peab oma otsuse tegema hiljemalt viie tööpäeva jooksul pärast istungi toimumist. Ülikooli rektoril on vetoõigus. Kui rektor ei kinnita otsust ja esitab küsimuse uuesti läbivaatamiseks nõukogu järgmisele istungile, kus tehtud otsuse võib rektor vajaduse korral suunata hindamiseks Ülikooli nõukogu istungile.

II. 1.1. Nõukogu moodustamine

  1. Üksuse tegevusega seotud instituudi nõukogu valib oma esindaja salajasel hääletusel neljaks aastaks. Üksuse juhataja, tema ettepanekul määratud esindajate ja rektori määratud esindaja esindamistähtaja nõukogus määrab rektor samal ajal Üksuse nõukogu nimelise koosseisu kinnitamisega.

  2. Nõukogu liikme Ülikoolist lahkumise, tema töölepingu peatamise või esindamistähtaja möödumise korral määratakse või valitakse uus esindaja, kelle volitused hakkavad kehtima pärast nõukogu nimelise koosseisu kinnitamist.

  3. Nõukogu nimelise koosseisu kinnitab rektor Üksuse juhataja ettepanekul hiljemalt uue semestri alguseks.

II. 1.2. Nõukogu tegevuse alused

  1. Nõukogu töövorm on istung, mis toimub vastavalt Üksuse nõukogus kinnitatud kodukorrale.

  2. Nõukogu kodukord sätestab nõukogu kokkukutsumise, päevakorra kinnitamise, küsimuste arutelu, hääletamise ja muude küsimuste arutamise korra.

  3. Istungid toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui kolm korda aastas. Nõukogu kokkukutsuja saadab istungi päevakorra ja ettevalmistatud materjalid välja hiljemalt kuus päeva enne nõukogu istungit.

  4. Erakorralise istungi kutsub kokku nõukogu sekretär nõukogu 1/4 koosseisu nõudmisel või rektor.

  5. Nõukogu on otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole nõukogu hääleõiguslikest liikmetest. Otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole istungil kohal olnud liikmetest, juhul kui seadus või siinne põhimäärus ei sätesta teisiti.

II. 2. Üksuse juhataja

  1. Üksuse tööd juhib juhataja. Juhataja äraolekul täidab juhataja ülesandeid juhataja asetäitja.

  2. Juhataja ja tema asetäitja ülesandeid täidab Üksuse tegevusega seotud instituudi või tugistruktuuriüksuse töötaja.

[Muudetud – nõukogu 26.04.2012 otsus nr 15].

  1. Juhataja ja tema asetäitja nimetab rektor kuni neljaks aastaks.

  2. Juhataja vastutab Üksuse arengu eest ning annab aru Üksuse nõukogule ja seaduses sätestatud institutsioonidele. Juhataja kohustus on tagada Üksuse tegevus vastavalt siinsele põhimäärusele, ülikooli põhikirjale ning teistele õigusaktidele.

  3. Juhataja:

    1. esindab Ülikooli ja tegutseb Ülikooli nimel temale antud volituste piires ja põhimääruses sätestatud õiguste ulatuses;

    2. täidab tööandja esindaja õigusi ja kohustusi temale antud volituste piires;

    3. organiseerib Üksuse tööd Ülikooli nõukogu ja Üksuse nõukogu otsuste täitmiseks;

    4. lahendab teisi üldküsimusi ning põhimääruse ja seadusega või seaduse alusel tema pädevusse antud küsimusi.

  4. Juhataja annab vähemalt üks kord aastas Üksuse nõukogu lahtisel istungil aru Üksuse tegevusest. Sellest informeeritakse Üksuse liikmeskonda. Juhataja on kohustatud andma vastuse nõukogu liikmete kirjalikele arupärimistele vähemalt kaks päeva enne nõukogu koosolekut.

  5. Juhul kui juhataja rikub seadust või põhimäärust või ei tule toime oma ametikohustuste täitmisega, võidakse juhatajale avaldada umbusaldust. Umbusalduse avaldamise algatamiseks on vajalik vähemalt 1/2 nõukogu liikmete sellesisuline ühisavaldus, mis esitatakse rektorile. Rektor kutsub kokku Üksuse nõukogu erakorralise koosoleku. Umbusalduse avaldamise küsimuse arutamiseks valib nõukogu ajutise esimehe.

  6. Juhataja umbusaldamise otsustab nõukogu salajasel hääletusel. Rektor vabastab juhataja nõukogu ettepanekul kohustustest enne tähtaega, kui umbusalduse avaldamise poolt on hääletanud vähemalt 2/3 nõukogu koosolekul osalenud liikmetest.

III. LIIKMESKOND

  1. Üksusel ei ole koosseisulisi ametikohti. Üksuse liikmeskonna moodustavad Üksuse tegevusega seotud Ülikooli töötajad.

IV. Järelevalve, aruandlus ja kontroll

  1. Üksuse tegevuse järele valvab vastavalt ülikooliseadusele ja teistele seadustele rektori määratud prorektor, samuti teised isikud õigusaktidega sätestatud korras ja ulatuses. Üksuse juhataja on kohustatud esitama oma tegevuse aruande rektori määratud prorektorile ja ülikooli nõukogule viimaste nõudmisel.

  2. Rektoril on õigus peatada või tühistada juhataja antud, kuid õigusaktidega vastuolus olevaid või ebaotstarbekaid korraldusi.

  3. Üksuse tegevuse korraldab ümber või lõpetab Ülikooli nõukogu, tehes seda Üksuse nõukogu või rektori ettepanekul.

 

Agrobiotehnoloogia arenduskeskus

Fr. R. Kreutzwaldi 1a, Tartu 51014, e-post: haldja.viinalassemu.ee